VÄRV // Erely

Aine " Juuksuri loomingulise töö alus" värvi töö

Värviringi aluseks on põhivärvid - esimese korralduse värvitoonid ehk PRIMAAR VÄRVID, milleks on kollane, punane ja sinine. 

Teise korralduse värvid ehk SEKUNDAAR VÄRVID on oranž (punane+kollane), roheline (kollane+sinine), violett e. lilla (sinine+punane).
Esimese ja teise korralduse vahel on kolmanda korralduse värvid ehk TERTSIAAL VÄRVID, milleks on punakas-oranž(punane+oraanž), kollakas-oranž(kollane+oraanž), kollakas-roheline(kollane+roheline), sinakas-roheline(sinine+roheline), sinakas-lilla (sinine+ lilla), punakas-lilla (punane+lilla).

Värviringi ei kuulu AKROMAATILISED VÄRVID, milleks on must, valge, hall.

* Pildil on värviring, kus sisemine ringis on värvid, kus on segatud keskmistele värvidele musta värvi juurde. Keskel on primaal-, sekundaar- ja tertsiaal värvid. Nin kõige välimises ringis on värvid, kus on keskmistele värvidele lisatud valget värvi.

Värvid mis asuvad ringi vastaskülgedel on vastandvärvid ehk komplementaarsed värvid. Komplementaarsete värvide segul tuleb hallikas-pruunikas värvus.

Kollase vastandvärv on lilla;
punase vastandvärv on roheline;
sinise vastandvärv on oranž.

Värvidel on subjektiivsed omadused ehk : soojus ja külmus, kergus ja raskus, kaugus ja lähedus - inimesed tajuvad neid erinevalt.

Inimesed seostavad sinist tooni kui küma merega, aga oranži kui kuuma päikesega, seega sinine-külm, oranž-soe.
Värvi kergus ja värvi raskus olene värvi koostisest ja pääseb mõjule suurel pinnal. Kerguse annab värvile puhtus ja valge sisaldus, raskena mõju värv on tume ja segatud kokku paljudest tumedatest pigmentidest. Värv võib mõjuda ka siis raskena kui aluspind on tume, hele aluspind annab alati värvile kergust ja sära.
Silma ehitus mõjutab värvi nägemist läheda ja kaugena. Kui sinine ja punane värv asuvad kõrvuti, siis ei teki nende kujutis silma korraga, seetõttu tundubki sinine asuvat kaugemal ja punane lähemal, kui tegelikult. Eredad värvid tunduvad olevat lähemal kui tuhmid, samuti tulevad tumedad värvid ette poole ja heledad värvid tunduvad olevat palju kaugemal.

AKTIIVSED VÄRVID- segamata puhtad toonid, vähese valgega segatud säravad värvitoonid või vähese mustaga sügavaks muudetud värvitoonid. Siia rühma kuuluvad ka vähese musta ja valgega sametised toonid. 

NEUTRAALSED VÄRVID- rohke valgega segatud õhulised toonid, rohke valgega segatud karamelsed ja rohke valge ja vähese mustaga segatud pastelsed toonid. 

PASSIIVSED - hallilähedased, rohke valge ja vähese mustaga udused toonid, vähese valge ja rohke mustaga segatud porised toonid, rohke mustaga segatud tumedad ja sügavad toonid Kasutatud materjal

* Juuksur puutub värvide subjektiivsete omadustega väga palju kokku. Näiteks kui soovid värvida juukseid, millel on loomulikus pigmendis palju punast pigmenti, siis tuleb juuksuril kasutada rohelise pigmeniga värve, et saavutada soovitud värv. Samuti võivad juuksur ja klient sama värvitooni näha erinevalt. Värvusega saab anda juustele ka sära. Heledate toonidega võib juuksur tuua esile kliendi nöo, aga tumedate toonidega tuuakse esile pigem juuksed. Juuksur saab anda juustesse ka kohevust, kergust erinevate soengutega.

Pildil on võetud soe toon-kollane ja sinna hakatud järjest rohkel juurde lisama valget.
Külmtoon on sinine, kuhu on hakatud juurde lisama musta, kahjuks aga pildil on värvimuutumist raske näha.