Tänapäeval on sirgendaja
peaaegu iga naise kodus olemas. Sirgendaja pole enam vaid juuste sirgeks
saamiseks, vaid on abiks ka ilusate lainete ja lokkide tegemisel. Selle
kasutamiseks on palju erinevaid võtteid ja tehnikaid. Kui praegu on juukse
sirgendamine või lokkimine lihtne kodus tehtav protseduur, siis vanasti see nii
polnud. Sirgendamine oli keeruline ja tihti tülikas ettevõtmine, millega võisid
kaasneda põletused nahal ja juuste täielik rikkumine.
Pikad ja sirged juuksed
olid moes juba Vana-Egiptuses. Tookord kasutati sirgendamiseks kahte
raudplaati, mida kuumutati tulel ja tõmmati siis läbi juuste, kuni juuksed olid
siledad. Paraku tõi see protseduur endaga kaasa põletusi näopiirkonda ja
kätele.
1800
oli toimunud areng. Kahele rauast plaadile olid lisatud käepidemed, mille abil
sai raudu kokku ja lahti liigutada. Seadeldise kuumaks ajamiseks paigutati see
tulistesse sütesse või otse tulle, et metalli temperatuuri tõsta. Uus disain
aitas õnneks vältida põletusi.
1872
lõi pariislane Marcel Grateau kuumutatud rauast tangid nii lokkimiseks kui
sirgendamiseks. Toode sai tuntuks nimega „Marcell wave“ ( nö Marcelli laine),
millest sai suur hitt Hollywoodyis. Marcel on siiski ajaloos tuntud Hollywoodi
lainete loojana.
Esimene
juukse sirgendaja patent on registreeritud 1902 aastal Simon Monroe nimele.
Tema leiutis erines tänapäevasest sirgendajast, kuna oli välimuselt
kammitaoline rauast masin, mida kasutaja läbi juuste kammis. Antud masin töötas
hästi, kuid seda ei peeta tänapäevase sirgendajaga sarnaseks tooteks.
1909
patentis Isaac K. Shero kahe rauaga masina, mida sai kokku pressida. Paljud
loevad just teda tõelise sirgendaja leiutajaks.
1912
leiutas Shoti Leedi Jennifer Bell Schofield praegusele sirgendajale sarnaseima
kuuma raua. See koosnes samuti kahest kuumast plaadist, kuid plaatidel oli
keskel liigend, mis aitas neil raudadel koos püsida ja mida sai avada
käepidemele vajutades (näpitsa taoline mehhanism).
50ndatel
aitasid naised ja tüdrukud üksteisel juukseid sirgeks saada triikimise abil.
Nad asetasid oma juuksed siledale pinnale (näiteks triikimislauale) ja
triikisid need õrnalt sirgeks. Vaatamata juuste kahjustamisele töötas antud
meetod väga hästi ja on siiani mõnes kultuuris kasutusel.
Kui
suur lokkide trend 80ndate lõpus hakkas lõppema, soovisid naised taas sirgeid
ja siledaid juukseid. Ilutööstus astus mängu ning kattis kuumad rauad
plastikuga ning lisas neile mugavad käepidemed. Nende sirgendajatega sai luua
ka kauneid laineid ja muid geomeetrilisi kujundeid.
2008
aastal asendati metallist plaadid kergemate metallidega. Sirgendajad muutuvad
keraamilisteks või on kaetud titaaniumi või kullaga. Temperatuuri saab valida
vastavalt vajadusele, mis hoiab ära juuste liigse kahjustamise.
Keraamilised
plaadid on parimad, kuna kuumenevad ühtlaselt. Samuti lukustavad keraamilised
sirgendajad niiskuse juustesse, mis omakord hoiab ära juukse liigse
kahjustamise ning ei riku värvitud juustel värvi.
Pragu
on väga populaarsed väikesed käekotti mahtuvad värvilised ja mustrilised sirgendajad.
Nende abil saab juukseid sirgendada või hoopis kasutada neid lainete ja lokkide
tegemiseks. Sigendaja lokid on tänapäeval suur mood. Internetist võib leida
rohkelt erinevaid õpetusi sirgendaja kasutamiseks.
Kasutatud materjal:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar