Föön

Elektriline vahend, mis on loodud juuste kuivatamiseks. Föön puhub nii tavalist kui ka sooja õhku. Fööni eesmärk on:

kiirendada veeosakeste aurustamist ja juukseid kuivatada

anda soengule kuju ja kohevust

Föönid loodi 19 sajandi lõpus. Esimene mudel leiutati Alexander F. "Beau" Godefroy poolt tema salongis Prantsusmaal 1890- aastal. Tegu oli suure ja massiivse fööniga, mis töötas gaasi peal.

http://www.factropolis.com/uploaded_images/dryersepia-770122.jpg

Esimesed föönid, mida sai kasutada kodudes leiutati 1920-aastal. Föönid meenutasid pigem kaasas kantavat tolmuimejat.


https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/236x/3f/3f/29/3f3f29a5283cbd979c02c69be4ef1eda.jpg

Esimene käsifööni ilmus turule 1925- aastal mis tootis vaid 100 vatti soojust ja seetõttu ei olnud piisavalt võimsust, et kuivatada juukseid kiiresti. Föön kaalus üle 2 naela (1 kg), sest see oli valmistatud tugevast terasest ja tsingist.

https://www.facebook.com/HistoryOfHair/photos/a.227092220745166.49075.227085880745800/282054735248914/?type=3&theater

1960- aastal tehti edusamm tehnoloogias mis võimaldas toota fööni, mis oli kuni 500 vatti võimsusega.

1970-aastate lõpus hakkasid tootjad keskenduma turvalisuse parandamisse. Varasemad föönid olid ohtlikud. Juhul kui tekkis kokkupuude veega, tekkis lühisesse mineku oht ja see põhjustas inimesele elektrilöögi, mis lõppes tarbija surmaga.

Alates 1980- aastast lisasid tootjad föönidele kaasa hoiatussildi, et toodet ei tohi kasutada vee lähedal.

Aastal 1985- aastast hakati tootma maandusega fööne, et vältida elektrišoki tekkimist.

Fööne on aastast aastasse muudetud disainilt käepärasemaks, kergemaks ja paremini käsitlevaks, ning ka ohutumaks. Mootori osa ei asu enam väljaspool, vaid fööni sees, mis muudab käsitlemise paremaks. Korpus on väljavahetatud plastiku vastu, mis on terasest kergem. Fööni võimsus võib ulatuda kuni 2000 vatini.