Värvimine ja pleegitamine

Värvimine ja pleegitamine

1930. aastad oli aeg, mil tekkis blondi-fenomen: selle aastakümne moevärviks sai plaatinablond à la Jean Harlow, kinolinadele jõudis 1931. aastal Hollywoodis valminud film Plaatinablond ning tuntuks sai lause Mehed eelistavad blondiine.

   

http://images.counselheal.com/data/images/full/2635/blonde-jean-harlow.jpg 

Blond oli soovituim juuksevärvus, sest seda peeti ilusaks ja võluvaks ning tõik, et loomulik blond muutus üha haruldasemaks, tegi selle tooni ihaldusväärsemaks.

Juuste värvimise ning pleegitamise hakati üha suuremat huvi ilmutama. Taheti teada, kas juuste värvust on võimalik loomulikul teel muuta, kuid ainukeseks võimaluseks oli juuste värvimine, mida juuste tervishoiule mõeldes teha ei soovitatud. Ekspertide arvates oli loomulik juuksevärv kooskõlas naha ja silmade värviga, seega soovitati hoolikalt mõelda enne juuste värvimist. Hoiatati ka välimuse rikkumise eest.

Juukseid oli võimalik heledamaks muuta keemilise pleegitamise teel. Parimaks vahendiks peeti vesinikülihapendit, millele soovitati juurde lisada mõni tilk ammoniaagivedelikku. Pleegitamisel võidi kasutada veel nisujahu ja magneesiumipudru – pärast oli parem jälgida tagajärgi kui vedeliku puhul.

http://www.leibur.ee/wp-content/uploads/2010/07/iStock_000012358881Small.jpg

Juukseid sai ühtlaselt heledamaks muuta ka tiheda juuksepesuga, kus vette lisati sidrunimahla või vesinikülihapendit. Hoiatati, et sidrunivesi ja vesinikülihapend on söövitavad ained ning neid tuleb korralikult loputada. Loomulikele blondidele anti nõu kasutada looduslikke vahendeid juuste heleda tooni hoidmiseks.

http://f.pmo.ee/f/2011/01/27/505794t100h9735.jpg

Vesinikülihapent pleegitas ja tegi juuksed piimvalgeks, kuid tihedal kasutamisel muutusid juuksed rabedaks ja kergesti murduvaks.

http://cdn7.doll-memories.com/wp-content/uploads/2014/11/Style-noted-White-hair.jpeg

Juukseid värviti mustaks ja blondiks, sest neid toone oli lihtne saavutada. Teiste toonide saamiseks oli palju retsepte ja meetodeid.

Kodumaa juuksevärvidel on nimetatu Rekordit. Valmistati neljas värvitoonis: šatään, blond, pruun ja must.

Juuste värvimiseks või valmistada ka ise looduslikest vahenditest võiet. Kasutati ka toonivaid šampoonipulbreid. Neis oli värvaineks henna, mille värviv mõju oli juustes väike. Küll arvati aga, et tal on mõju juukseid pehmendada ja anda läiget.

Kõige kahjutumateks värvideks peeti taimevärve, kuigi need polnud püsivad. Värvimiseks soovitati suurpähkli värskeid koori.

Enne värvimist pidid juuksed ja peanahk pestud ja kuiv olema. Hoiatati, et higise pea korral toimub mürgitamine, sest poorid on avanenud ja mürk imbub organismi, tekitades keharikkeid ja olles ka elukardetav. Kuna enamik värve määris nahka, soovitati laup ja kael vaseliiniga katta. Juust värviti pehme hambaharjaga otstes juurte poole. Juustelt värvi eemaldamiseks soovitati kasutada sidrunimahla.

Üheks kahjutumaks meetodiks arvati olevat hennaga värvimine, kuid seda puhtalt kasutades omandavad juuksed punaka läike.

http://www.loomeilu.ee/sites/files/styles/large/public/field/image/Henna-Plant.jpg?itok=_CNii9tz

Kõige mürgisemaks peeti tinasoola sisaldavaid juuksevärve, mis võib peanaha kaudu organismi tungides esile kutsuda kroonilisi mürgitusi.



Kasutatud materjal

https://soenguajalugu.wordpress.com/varvimine-ja-pleegitamine/