Ajalugu

Käärid läbi ajaloo

Kääre võib pidada kingituseks Vana-Roomalt, sest just seal oli leiutatud esimene kääride taoline tööriist. Sellele kasulikule leiutisele pole tänase päevani asendust leitud. Tasub märkida, et Roomas polnud leiutatud päris käärid, vaid lõikepintsett lammaste pügamiseks. See tööriist oli üsna ebamugav ja raske kasutuses. Kaks laia tera tuli suruda suure jõuga kokku ja just selle pärast lambaid pügasid tugevad mehed.

Kuigi need käärid olid väga ebamugavad, kasutati neid sellistena ligi 200 aastat. Teadlased ei välista ka seda, et selliseid kääre kasutati ka inimeste juuste lõikamisel. Iidse ajastu juuksurite haudadest on leitud kääride lõiketerasid. Sammuti onleitud kääre ka arstide, sõdurite ja rätsepate haudadest.

Oluliselt käärid muutusid keskajal. Siis leiutati pöörlev hing, mis kergendas kääride kasutamist avamisel ja sulgemisel. Sõrmede mugavuseks käepidemele tekkisid rõngad. Siis kui leiutati maniküürkäärid, oli inimkonna õrnem sugupool nii suures vaimustuses, et  neiud palusid neid oma kosijatelt kingituseks. Tollal suhtuti kääridesse väga hoolitsevalt. Kui ennem tehti neid ainult rauast, siis nüüd hakati valmistama ka kullast ja hõbedast, ja kaunistati  ka kalliskividega. Müüdi selliseid kääre ainult nahast futlaris.

Palju aastaid hiljem kujunes kääride klassikaline mudel monoliitsest terasest. Kaunistamine lõpetati ära, hakati lihtsalt teritama ja oma vormi nad ei kaota ka pärast aastatepikkust kasutamist. See mudel on meile kõigile tänapäeval tuttav.

On teada ka selline fakt, et  juuste hõrendamine oli juba ammu levinud juuksurite seas. Veel vanas-Egiptuses kuninganna Kleopatra juukseid lõigati üpris viisakate juuksuri tööriistadega. Kiud fileerkääre veel polnud.  Nende funktsiooni läbi sajandite täitis tavaline habemeajamisnuga. Alles XX sajandi 30-l aastatelilmus esimene fileerkääride prototüüp. Nendega töötamine oli keeruline. Asi oli selles et tuli teritada nii tera kui ka hammaste tipud. Juuste lõikamisel seetõttu oli ettearvamatu lõpptulemus. Meister iial ei teadnud kui palju ta kogemata hammaste pealt maha libisevaid juuksekarvu ära lõikab. 50-l aastatel, aga juba Euroopas loodi sellised fileerkäärid, millega tänapäeval juuksurid teevad tööd.