Barokk ja Rokokoo

Inimestes hinnati pealiskaudset huumorit, ainult välist ilu ning igasugust füüsilist liikumist ei peetud oluliseks. Nagu ka elustiil muutus ka inimeste välimus. Naiste iluideaaliks oli olla sarnane portselannukule. Ning ka mehed muutusid aina rohkem naiselikumateks. Väljaspool Prantsusmaad ei suutnud keegi uskuda, et tegemist on meestega. Ideaalselt kaunis daam oli väikese pea ja kõrge laubaga, mida ei tohtinud mitte mingil juhul varjata juustega, tänu sellele oli seatud soengute rõhuasetus kõrgustesse. Soenguid üritati säilitada maksimaalselt pikka aega, kuna nii meeste kui naiste välimusele pühendati tohutult aega.



Parukate kandmise eesmärgiks oli varjata hõrenevaid juukseid ja kiilaspäisust. Samuti tegid parukad inimest visuaalselt pikemaks.

BAROKK

· Soengud

Moes olid lokisoengud. Kanti palju parukaid ning laiaäärelisi peakatteid. Soengud ulatusid kõrgustesse. Ka meestel olid sellel ajal pikad juuksed. Selle ajastu moe ja soengute arenemise võib jagada kaheks perioodiks: kuningas Louis XIII periood; kuningas Louis XIV periood.

                                     Pildi allikas

Louis XIII periood

Kuningas Louis XIII tõi moodi paljaks raseetitud näo, ülespoole keeratud vurrud ja väikese habeme lõua otsas. Noorte meeste seas oli populaarne kanda pikki lokkis juukseid ja sirget tukka otsaesisel. Sellel ajal kanti ka palju parukaid. Versaille’s töötasid selleks lausa eraldi parukameistrid. Enamus parukaid tehti loomakarvadest, kasutati ka mererohtu ja maisikiude.

· Louis XIV periood

Alguses olid Louis XIV parukad suhteliselt lihtsad, kuid edaspidi ilmuvad parukad, said endale nimeks „Lõvilakk“ ja „Puudel“. Need nimed viitasid otseselt nende loomade väljanägemisele. Kuna Louis XIV oli väga lühikest kasvu, siis selle varjamiseks hakkasid parukad kasvama ka kõrgustesse. Parukaid hakati eristama ka vastavalt seisusele. Vaimulikel olid keskmise tiheduse ja ümara kujuga parukad, kõrgetel ametnikel kõrged, kandilise kujuga. Sõjaväelaste parukad seoti tagant lindiga kinni.

ROKOKOO

· Soengud

Rokokoo soengud on väga legendaarsed oma ebaloomulikkuse ja ebatervislikkuse tõttu. Soengukunstniku elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema favoriidile Madame de Pompadourile. Sel ajal olid parukameistrid palju kõrgemalt hinnatud, kui juuksurid. Parukate tegemiseks kasutati inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu.

                         Pildi allikas 
Iga soeng oli ainulaadne ja kordumatu. Pariisi moeajakiri ”Courier de la Mode” esitas ühe ainsa aasta jooksul ligi neli tuhat erinevat soengupilti. Soengud kõrgusid kuni 1,5 meetrini.

 
                         Pildi allikas 
Rasked soengud tekitasid pea ja seljavalusid. Reisima pidi pea alaspidi või põlvili. Peale selle, et soengud olid suured ja katastroofiliselt ebamugavad, tuli neid kanda mitu nädalat ning seetõttu asusid neisse elama erinevad putukad ja isegi hiired. Tööd said ka lõhnameistrid, kes proovisid näriliste elu põrguks muuta ja lehka leevendada. Samuti kasutati kratsimispulka, et kõige selle elavaga peas toime tulla.


Soengute meisterdamiseks kasutati veise luid või karu rasva, eemaldati naha ja kondi jäänused, potti lisati pähkliõli, segati korralikult, lisati õli, sidruni essentsi.


Nii naised kui mehed puuderdasid oma soenguid. Daamid lisasid nisujahu oma pärisjuustele, mehed aga suurtele valgetele parukatele. Parukamoodi jätkas 18 saj. Ramillies parukas, mis kujutas vorstikujulist juukserulli kummagi kõrva kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni.

Revolutsiooniga kaasas käinud kõige loomuliku soosimine ei viinud puudertatuid soenguid moest, vaid pani need põlu alla. Demokraatlikud jõud tulid välja üsna nõrga põhjendusega nagu tekitaks jahuga puuderdamine leiva defitsiiti. Edaspidi olid soengumoes olulisel kohal lihtsamad ja loomulikumad soengud


Kasutatud kirjandus:http://soengukunstiajalugu.weebly.com/barokk.html
http://kunstistiilidvoolud.blogspot.com/2013/01/barokk.html
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3366/Soengukunst_ja_kujundamine.zip/barokk.html
www.makeupatelier.ee 

https://soenguajalugu.wordpress.com/2010/02/03/17-18-saj/